Vill: ajalugu, struktuur, omadused

Enamasti nimetatakse villaks lamba karvkatet, kuid vill on tegelikkuses igasugune looma pügamisel või kammimisel saadud kiumass. Lisaks lambavillale on levinumad kitse- ja alpakavill, kuid villa saab ka muskusveiselt, vikunjalt, kaamelilt, jäneselt ja ka koeralt.
Erinevate loomade villakud on väga erinevate omadustega olenevalt liigist ja elukohast ja on eristatavad nimetuste järgi: kašmiir, angoora ja mohäär.
Villal on kindlad omadused, mis eristavad teda karvast ja juustest: ta on laineline või lokkis, elastne ja kasvab kimpudes. Ameerikas mõeldakse villa all valgulist kiudu, mis saadakse lammastelt. Mujal maailmas kasutatakse antud sõna vabamalt erinevate villaga sarnaste visuaalsete omadustega kiudude iseloomustamiseks nagu kivivill, klaasvill jmt.

Lühiajalugu

Metsikud lambad olid rohkem juustega kaetud kui villaga. Lambad kodustati 9000-11000 aastat tagasi ja arheoloogilised leiud Iraanis viitavad, et juba 8000 aastat tagasi hakati eelistama suurema villkattega loomi. Vanimad leitud villast kootud kangast riideesemed on umbes 5000 aasta vanused. Villkattega lambad jõudsid Lähis-Idast Europasse umbes 6000 aastat tagasi. Euroopa vanim teadaolev villane riietusese leiti ühest Taani soost ja on umbes 3500 aastat vana.
Rooma ajast Renessansini oli vill üheks suurimaks kaubandusartikliks tänu oma headele omadustele riiete valmistamisel. Villaga kauplemine mõjutas sellel perioodil tugevalt nii Lõuna-Euroopa kui ka Suur-Britannia majandust erinevate maksude kaudu, millega üritati villakaubandust reguleerida ja riigile suuremat kasu tuua. Villa suur mõju on Briti majandusele näitab eriti hästi asjaolu, et alates 14. sajandist istub Lordidekoja valitud juht (lord spiiker) “villakotil” ehk tema tool on täidetud puhta villaga. 15. sajandil kasvas Briti tekstiilitööstus aga nii suureks, et villa eksport polnud enam soovitatav.
Villale ja sellest valmistatud kangale on alati väärtust lisanud värvimine ja erinevate viimistlusmeetodite kasutamine. See aitas kaasa ka erinevatele meetoditele spetsialiseerunud gildide moodustumiseks. Käsitöölistega sõlmitud kirjalikud lepingud, mis seadis kvaliteedile ja viimistlusele kindlad tingimised, tõid 13. sajandil kaasa tõelise majanduse õitsengu.
Villa olulisust Euroopas näitab ka see, et 14. sajandi pangandussüsteemid olid suuresti üles ehitatud villal ja villase kangaga kauplemisel. 16. sajandil oli meriino lammaste eksport Hispaanias lubatud vaid kuninglike erilubadega.
Pärast tööstusrevolutsiooni levis villaga kauplemine ka mujale maailmasse. Koloniaalse Austraalia majandus tugines täielikult lambakasvatusel ning villa ja villatoodetega kauplemisel. 1845 aastaks oli Austraalia villakaubandus niivõrd arenenud, et ületas lõpuks Saksa tootmisvõimekuse.
Sünteetiliste kiudude kasutuselevõtt on kahjuks kõvasti vähendanud nõudlust villa ja villatoodete järele ning praegu suunavad lambakasvatajad suurema osa investeeringutest liha tootmisesse.

Koostis

Villakiu struktuuril on vanumise kiiruses ja kvaliteedis suur tähtsus.
Villakiud on tekstiilitööstuses kasutatavatest kõige keerukama ehitusega. Villa kiud on silindrikujuline ja koosneb 3 erinevast rakukihist:
• Väliskiht ehk soomuskiht ehk kutiikula (1) moodustub soomusekujulistest katterakkudest
• Koorkiht ehk korteks (2 ja 3) asub soomuskihi all ja koosneb orto- (2) ja parakorteksi (3) rakkudest, iga rakk omakorda makro- (4) ja mikrofibrillidest (5)
• Südamik ehk medulla esineb vaid jämedatel kiududel.

1. Väliskiht e kutiikula moodustub soomusekujulistest katterakkudest. Soomused asetsevad koorkihi vastas või veidi avatult, avanedes tipu suunas. Karva iga ja lamba tõug mõjutavad soomuste kuju ja muutumist. Soomuseline kiht kaitseb kiudu mitmesuguste välismõjutuste eest, soomuste iseloomust oleneb kiu läige ning villaste esemete ja villa vanuvus. Tänu sellele kihile on võimalik villa vanumine. Katterakud jagunevad kolmeks: • Pinnakiht e epikutiikula (1) – Seda katab rasunäärmest eritunud vahakiht, mille ülesandeks on kaitsta villakiudu ilmastiku mõjutuste eest. See kiht laseb niiskust läbi vaid auruna. • Välimine pinnakude e eksokutiikula (2) • Sisemine pinnakude e endokutiikula (3)

2. Koorkiht e korteks asub soomuskihi all ja moodustub kahte eri tüüpi rakkudest: • parakorteks • ortokorteks Nende rakkude veidi erinevad keemilised ja füüsikalised omadused ning erinev jaotus kiu ristlõikes, tingivad kiu säbaruse, mis annab kiule elastsuse ja villatootele kohevuse. Olenevalt rakkude vahekorrast on kiud säbaram või laugem. Kiu märjaks saades imab ortokorteks endasse rohkem vett kui parakorteks. Ortokorteks paisub rohkem ja kiu säbarus suureneb veelgi. Para- ja ortokorteksi hulk on erinevatel tõugudel ja karvatüüpidel erinev. See kiht määrab ka kiu tähtsamad omadused, s o tugevuse, elastsuse, painduvuse ja pehmuse. Need rakud sisaldavad ka pigmenti, millest oleneb villa looduslik värvus.

3.Südamik ehk säsikiht ehk medulla esineb vaid jämedatel kiududel ja võib olla pidev või katkendlik. Mida suurem on südamikuõõs, seda halvemini kiud värvub ja seda rabedam ta on.

Villakiudude liigid Lamba villakus eristatakse alus-, vahe- ja pealisvilla ning surnud kiudusid, mis kõik on erinevate omaduste ja kasutusvaldkondadega. Alusvill moodustub peenikestest, pehmetest ja säbaratest 3-12 cm pikkustest kiududest. Need on kõige peenemad ja säbaramad kiud, mis koosnevad soomuselisest väliskihist ja koorkihist. Väliskihi soomused on rõngakujulised ja paiknevad katusekivide taoliselt üksteise peal, muutes pinna karedaks, mis tingib kiudude pehme läike ja hea vanuvuse.

Vahevillal on kattekihi soomused asetunud äär ääre vastu. Selliselt asetatutena peegeldavad soomused hästi valgust ning vill on ilusa läikega, kuid vanumisvõime on alusvillaga võrreldes väiksem.

Pealisvillas on kõige pikemad (15-40 cm) ja jämedamad kiud, sageli ilma igasuguse säbaruseta. Kattekihi soomused asetsevad tihedalt koorkihi vastas, mis tingib tugeva läike ja väiksema vanuvuse.

Surnud kiud on kõige jämedamad, milles südamikukiht võtab enda alla peaaegu kogu kiu läbimõõdu. Peale selle on need väga karmid, rabedad, lühikesed, ilma läiketa, värvuvad halvasti ja ei vanu.

Omadused Villal on palju häid omadusi, mis on olnud ajalooliselt villal laialdase kasutamise põhjuseks. • Vill on heaks isolatsiooniks nii sooja kui külma vastu, sest imab hästi niiskust ja hoiab temperatuuri ühtlasena. Villa kiu säbrusus hoiab kiud üksteisest eemal ja nii mahub villa kiudude vahele rohkel isoleerivat õhku. Soojemas kliimas toimib vill efektiivse imamis-/aurustumismehhanismina hoides keha temperatuuri stabiilsena. • Villa ei pea spetsiaalselt töötlema, et ta tulekindel oleks. Täielikult villast valmistatud kangast on väga raske süüdata, see põleb aeglaselt ja ei suuda eriti kaua leeki hoida. Lisaks ei sula villa kiud ja seega ei kleepu see põledes naha külge ega põhjusta tõsiseid põletushaavu. • Kuigi vill imab niiskust, on ta looduslikult vedelikke hülgav. Väliskihi soomused sunnivad vedeliku kanga pinnalt maha voolama. Kui villane kangas lõpuks ka märgub, hoiab ta siiski soojust ja ei muutu niiskeks ja külmaks. • Villa venivus on palju parem kui mistahes teisel taimsel või loomsel kiul. Villa võib keerutada, murda ja venitada ja ta võtab ikka algse kuju tagasi. • Villa kiu valguline koostis ja soomuseline pind, tänu millele kiud üksteise külge “kleepuvad”, muudavad villast tooted äärmiselt vastupidavateks. • Kuna vill imab õhust niiskust, kogub ta endasse äärmiselt vähe staatilist elektrit. Villastest esemetest on haruharva võimalik “särtsu” saada. • Vill summutab helisid. • Et vill imab niiskust ja on seega väga väikse staatilise laenguga, siis ei tõmba ta õhust ka tolmu eriti ligi. Kiu säbarus ja pinna soomuselisus ei lase mustusel kiu sisse tungida. • Erinevate lambatõugude erinevate omadustega villakud võimaldavad luua väga erinevate omadustega tooteid. • Villa on kerge värvida. Kiu pinnal olevad soomused hajutavad valgust ja seetõttu on villa värvid mahedamad. Kiu sees olevad valgu molekulid suudavad imada erinevat tüüpi värvaineid ja hoiavad hästi värvi. • Tänu elastsusele ja võimele niiskust imada on villast riided väga mugavad. • Vill langeb hästi, on elus, paindlik ja kergesti vormitav ning on tänu sellele disainerite poolt väga hinnatud materjal. Lisaks loomulikele headele omadustele töödeldakse villa veelgi paremate tulemuste saamiseks veel vanumise vastu ja koide peletamiseks.

Kasutatud allikad: Viltimise loeng, Wikipedia